Eksploorerid: 17.aprill Fenghuang

Hommik algas mõnusalt – hommikukohv jõeäärses hubases kohvikus. Kahjuks nende toidumenüü oli veidi liiga hiinalik, seetõttu tõime oma lemmik-kohvipoest võikud ja ülimaitsva maasikajogurti. Kummaline on see, kuidas siin olles ja pidevalt kohalikku sööki süües võib ühel hetkel tunduda lihtne maasika jogurt kõige parem hommikusöök maailmas.

Hotellist tellitud autojuht viis meid bussijaama, kust pidime ostma piletid, et sõita Fenghuangi. Mälu järgi tundus, et bussijaama on ca 30 minutit. Igaks juhuks võtsime veel 30 minutit lisavaru. Kahjuks võttis bussijaama jõudmine aega 60 minutit ning kui me 12:27 piletikassast pileteid saada üritasime, siis selgus, et 12.30 bussi kohad juba välja müüdud. Saime piletid järgmisele bussile, mis läks kl 14:30. Tegime siis aega parajaks ning kolasime bussijaama kandis. Järsku sattusime mingile moedemonstratsioonile keset automessi. Moedemonstratsiooni märksõnad – kleidid haaknõeltega parajaks tehtud, kuld ja kard, mitte just kõige ilusamad tüdrukud, brünett Marge Simpson (taustal rohelise kleidiga).

Leidsime ka mugava lääne stiilis kohviku, kus siis bussi ootasime ja head kohvi jõime. Kuigi küsisin mullivett, sain keedetud vett topsis. Vähemalt midagigi.

Järgmine elamus - bussisõit. Ei oleks osanud arvata, et ühest sihtpunktist teise bussiga sõita võib olla niivõrd äge. Meie reisisaatjaks oli kõige ehedam väärikas hiinlasest meesterahvas. Esialgu jättis ta pigem ühe tavalise giidi või reisikorraldaja mulje. Juhatas reisijad õigetele kohtadele, tegeles mingite ekskursioonide ja hotellitubade äritsemisega ning oli muidu muhe tüüp. Huvitavaks läks siis, kui olime mõni aeg juba sõitnud ning ta hakkas läbi bussi mikrofoni hiina luulet lugema (rahvas plaksutas), tegi nalju (meile jäi vähemalt mulje) ise täiesti tõsiseks jäädes, samas publik lõkerdas ning hiljem tegi veel paar laulu ka. Lisaks sellisele meelelahutusele olid meil pidevalt ümber võimsad vaated – kõrged mäed, orud, jõed, kaljud. Täiesti tavaline bussiliinireis oli nii ilus, et võiks olla lausa eraldi vaatamisväärsuste ekskursioon.
lühike video ühest bussiga sillaületusest:
https://youtu.be/8n_AFqFQr4E

Jõudsime Fenghuangi. Seal võttis meid vastu taksojuht kastiga mootorrattal, kes viis meid läbi toreda Fenghuangi väikelinna hotelli lähedale (hotell on vanalinnas ja sinna taksosid ei lubata, pidime üle jõe ise minema). Saime ka esimest korda veitsa petta. Meie suurepärane liikumisvahend maksis 50 yuani, tagasitulles maksime tavalise taksoga sama maa eest 17 yuani. Elamus maksab!

Meie tapeediga hotellituba. Taustaks oli jõekohin.

Järjekordne näide eriti maitsvast Hiina tänavatoidust. Seekord “originaalne” pannkook kapsa ja tšilliga.

Lääne inimesi nad siin vist eriti tihti ei näe. Igatahes meid paluti mitu korda pildile, eriti tihti sooviti pilte teha Merkaga ja kusjuures seda tegid enamasti noored.

Lootsime, et ehk õnnestub läbi saada nii, et ühtki lääne inimest ei näe, aga just siis kui olime omavahel arutanud, et mitut lääne inimest võime näha, hüüdis meid üks lõbus ameeriklane rõdult ja kutsus külla. See oli LA-st pärit Sean, kes oli mitmeks kuuks hiinas reisimas koos oma Taist leitud hiina tüdruksõbraga. Tegime ühed õlled ja lasime Seanil üle pika aja inglise keelt rääkida (ta girlfriend räägib vaid hiina keelt, mida Sean ei räägi aga eks nad saavad muudmoodi hakkama).

Pärast seda tegime õhtusöögi restoranis õues. Tundus korralik restoran, kuigi nõusid pesti meie kõrval porilombis käsitsi. Esimese asjana kui maha istusime, taheti meiega pilte teha ja Merilyle kingiti kaks lillepärga ja üks roos.