Õhtu Changshas

Kella 2000 paiku jõudsime Changshasse. Ei osanudki arvata, et see nii suur linn, aga peetakse kesk-Hiina keskuseks. 3.5 miljonit inimest elab ja koos Changsha Viimsi-te ja Kakumäe-de sarnaste eeslinnadega kokku üle 7 miljoni.

Lennujaamast läksime hotelli shuttle bussiga. Bussipeatus oli kesklinnas ühe suhteliselt vana hotelli juures. Meile öeldi lennujaamas, et meie hotell on bussipeatusele jalutuskäigu kaugusel. Proovisime sealt bussipeatuse hotellist enda hotelli teed küsida ning läbi googletranslatori saime vastuseks, et meil on lihtsam taksoga minna. Palusime, siis neil takso kutsuda. Selle peale juhatas üks mega pikkade küüntega Hiina gangster meid võrride juurde ja arvas, et võiksime kohvritega sinna peale ronida ja selliselt hotelli sõita. Ei tundunud just kõige mugavam variant ja otsustasime siiski hariliku takso kasuks. Seekord aitas Hiina gangster meil taksojuhile selgitada, kuhu me minna soovime, nii et see läks suhteliselt lihtsalt seekord.

Hotell oli 5-tärniga. Kõik oli olemas, teenindus korralik ja enam-vähem puhas, samas mitmed asjad olid ka veidi logud. Näiteks oli vaip konditsioneeri alt märg (Ülo suutis mitu korda varbad märjaks kasta :D ). Jätsime kohvrid tuppa ja läksime õhtuks seiklust otsima. Hotellist pandi meid takso peale ja concierge arvas, et koht, kuhu meid viiakse, võiks meile meeldida. Takso viis meid hüperintensiivsesse ja suurde bling-I stiilis ööklubisse.

Rahvast oli palju (noh ikkagi juba ka esmaspäeva õhtu) ja mitmed olid päris purjus. Üldine kultuur nagu veidi sarnane sellisele slaavi moodi klubikultuurile tugevate aasia mõjutustega – machod ja noorteks seksikateks (kooli)tüdruteks riietatud täiskasvanud naised. Merily on siin selgelt oluline vaatamisväärsus ja see kogu klubi selline pigem üli-intensiivne, siis me seal väga mugavalt end ei tundnud ja peale kaht õlu tulime ära. Jalutasime sihitult natuke ning leidsime väga lahedad, ehedad, elu ja energiat täis värvilised kõrvaltänavad. Proovisime ka tänavatoitu ning jõime tänaval õlut.

Tundsime ennast suhteliselt superstaaridena - meist (või vist pigem Merkast) tegid paljud inimesed pilti ning filmisid. Linn ise jättis üldiselt suht sõbraliku mulje ning seda isegi arvestade, et oli võrdlemisi must ja mitte väga ilus. Hotellitoas vaatasime õhtul enne magama minekut hiina keeles kohalikke uudiseid (kus üks mees rääkis hiina keeles ja mingeid videona uudiseid ei olnud) ja mekkisime Vana Tallinnat.