Thursday, April 23, 2015

Black Sesame Kitchen Pekingis

Õhtuks oli meil broneeritud õhtusöök kohas, mis TripAdvisori järgi oli parim kuuest tuhandest! Sinna võtsime takso. Üldine kommentaar nende taksode kohta – suht odavad ja kõik toimib, samas veel ükski kord ei ole juhtunud, et taksojuht võtab meie hieroglüüfides aadressi, loeb, noogutab, ja hakkab sõitma. Iga kord on pigem nii, et vaatab meie aadressi, teeb väga hämmeldunud näo ja siis hakkab siiski sõitma, mis jätab mulje, et noh ma pole seda aadressi kunagi näinud, aga sõidame umbes sinna suunda ja proovime. Ja selle restorani puhul viis takso meid kohta, kus esiteks oli vaja ületada kaheksarealine autotee (ta viis meid valele poole), ja siis kuskil kilomeeter jalutada kohta, kus TripAdvisori järgi pidi olema see restoran. Selleks ajaks olime me juba 30 minutit hiljaks jäänud. Restorani selles kohas ei olnud. Küsisime umbes kümnest kohast nõu, et kust me võiks seda leida, igalt poolt juhatati meid erinevates suundades. Pärast tuli välja, et restoran oli tükk aega tagasi kolinud ja TripAdvisoris oli vale aadress. Siis aga tuli meie juurde üks ameerika naisterahvas, kes küsis, et kas me oleme ka eksinud. Tuleb välja, et ka tema otsis sama restorani. Otsustasime restorani helistada. Nad tulidki meile järgi ühe võrriga, millel oli pink, kuhu läksid Merily koos Jenniferiga (see eksinud ameeriklane). Ülo sõitis järgi restorani ettekandja jalgrattaga, mille pakikale istus ettekandja. Muidu oli ratas tip-top, aga pidureid ei olnud. Selline sõit kestis umbes 10 minutit, seega me olime õigest kohast ikka väga eemal ja ilma helistamiseta poleks me kuhugi jõudnud.

Restoranis oli siis meie lauas koos meiega 8 inimest. Menüü oli 10-käiguline ja kõik oli ette ära valitud. Ülejäänud seltskond oli siis lisaks veel 2 ameeriklast, taanlanna, hiinlanna ja iirlane. Toit oli igati reitingu vääriline. Kõige parem oli eggplanti salat, krevetid pak choiga ja pork belly. Magustoiduks oli ise valmistatud seesamiseemne jäätis karamelliseeritud banaanipüreega. Seltskond oli ka väga tore, vestlesime paljudel erinevatel teemadel.

Summer Palace Peking

Käisime kiirelt läbi Summer Palace'st, aga kuigi nimi viitab millegile soojale, oli reaalsus sellest karmilt erinev, jube külm tuul. Tormasime sellest kiirelt läbi. Tundub muidu päris tore palee ilusas kohas, aga ilma tõttu ei saanud seda nautida.

Art District 798 Beijing

Peale hommikusööki sõitsime taksoga Art districtisse. See on selline piirkond, kus on endisele tehaseterritooriumile ehitatud suur loomelinnak, mis koosneb sadadest galeriidest. Enamik on tasuta. Nägime palju originaalset kunsti. Kui seda Hiina kunsti kuidagi iseloomustada, siis üks teema, mis neile tundub meeldivat, on veri, vägivald ja mingid erilised perverssused - näiteks ühel maalil olid väikesed tüdrukud rasedana. Üldselt see linnak oli väga tore ja sinna oleks võinud terveks päevaks ringi kolama jääda.

Pühapäeva hommikusöök

Hotellist anti meile soovitus hommikusöögi osas koos instruktsioonidega
Otsisime siis tänavalt neid klappivaid hieroglüüfe. Erinevalt Tallinnast tuleb neid hieroglüüfidega silte siin rohkem ette kui üks. Hommikusöök oli Hiina pelmeenikoht. Väga maitsev. Kõik tundusid olevat kohalikud. Õnneks oli piltidega menüü.


Esimesed muljed Pekingist

10.04.2014 esimesed muljed Pekingist. Hiina keel tuleb ära õppida! Otsustasin lennujaamast minna hotelli lennujaama bussiga. Kuna kaardi järgi oli hotell suhteliselt bussipeatuse läheda, mõtlesin et ei hakka taksot võtma ja jalutan. Küsisin igaks juhuks ka teed ja läksin mulle näidatud suunas. Natukese aja pärast küsisin uuesti teed ja läksin edasi näidatud suunas. Kui olin juba mõnda aega jalutanud ja hotelli ei paistnud kuskil olevat, siis hakkasin kahtlema, et ma üldse õiges kohas olen. Proovisin veel kord teed küsida, kuid sain vastuseks ainult laiutavad käed. Mõtlesin, et võtan takso. Taksosid liigub siin muidu palju, aga keegi mind peale võtta ei tahtnud. Õnneks nägin vana head tuttavat MacDonalds'i märki ja läksin sinna lootes, et ehk saan wifiga oma telefonis kaardi tööle ja leian hotelli siiski ülesse. Sain kaardi tööle ja avastasin, et olin täiesti valele poole jalutanud. Kuna taksod mind peale ei võtnud, siis jalutasin kogu tee tagasi. Õnneks leidsin tänu telefonis olevale kaardile seekord hotelli ülesse ja minu 3 tundi kohvriga mööda linna jalutamine sai õnneliku lõpu.

Sichuan Airlines the elegant carrier

Merily lend Sydney-st:

Minu seiklus Pekingisse algas päris meeldejäävalt. Istusin lennukisse, paar minutit enne õhtu tõusmist lülitusid lennuki mootorid välja ning kõik oli pime. Vaikus. Mõni minut hiljem läksid tuled põlema ning piloot ütles midagi hiina keeles. Küsisin kõrval istuvalt hiinlaselt, et mis juhtus. Ta vastas, et vist on mingi elektrooniline rike ja ei midagi ohtlikku ning et piloodi väitel proovitakse viga paari tunni jooksul parandada. Muidu mul ei ole enne lendu tekkinud elektrooniliste rikete parandamise vastu midagi, kui just ei oleks endal vaja jõuda järgmisele lennule. Õnneks saadi viga parandatud ja jõudsin ilusasti 11.04 hommikul kell 10 Pekingisse. Minu muljed lennureisist - 1) elektroonilise rikkega lennuk on natuke hirmus, 2) minu halvimate lennukisöökide edetabelis saab Sichuan Airlines söök kindla esimese koha (illustratiivne pilt kirjale lisatud), 3) minu halvimate lennukaaslaste tabelis sai minu naaber Sichuan Airlines lennul ka kindla esimese koha - tema higine pesemata alkoholipohmellisegust haisu ja tugevat rögastamist ning norskamist on raske üle trumbata (illustratiivne pilt lisatud).

Friday, April 10, 2015

Pekingi lend 4h45 min edasi lykatud

Pean kella 20.00st kuni kella 5.50ni Istanbuli lennujaama lounges konutama. õnnestus yks pikk diivan leida kus sain ka veidi magada.
Tallinn-Istanbul reis oli igati korralik. Istanbulis oli suht pikk lendude vahe - 7 tundi. Ja siis kella 22 paiku kui juba suht igav oli (istusin lounge's ja lugesin), oodates, et millal ometi lennule saab - tuleb teade, et lend, mis pidi lahkuma kl 1.15 öösel, on 4 tundi edasi lükatud. Päris halb igatahes. Ma ei julgenud hotelli ka võtta, sest ehk mõtlevad ümber ja ikka lasevad varem lennule. Noh egas midagi, tuli end tugitoolis nii mugavalt kui võimalik magama seada. Lend oli enam-vähem ok, kui mitte arvestada seda, et tooli seljatuge ei saanud langetada. Samas oli mul kõrval üks vaba koht, seega veidike ikka parem.